Laeva ristimisest Saksa TV-s

Veebi on üles pandud ka saatelõik HIGH-TECH laeva ristimistseremooniast.
Laeva ristiemaks on Tea Varrak.

Ujuklaev kodusadamas

Pühapäeva varahommikul, 22. aprillil saabus laev Hundipea sadamasse, oma kodusadamasse. Pühapäeval on laeval veel vaikne, aga esmaspäeval hakkab meeskond juba laevaasju ajama.

Pilt: Ujuklaeva logiraamat

Pilt: Ujuklaeva logiraamat

Loe lisa:
Video Weseri jõelt
Mis on ujuklaev?
Kes on Jakob Prei?
Mis tööd hakkab laev tegema?
Ujuklaev Vikipeedias

Jakob Prei jõudis Eesti vetesse

Laupäeva õhtul, 21. aprillil jõudis ujuklaev Jakob Prei Eesti vetesse, ka AIS-kaardipilt kinnitab seda. Üheksa paiku möödus Hiiu madalast.

Tunni sõidutee kaugusel Kõpu poolsaare nukast võeti ühendust ka Sektori meeskonnaga VHF kanalil 08. Sooviti teineteisele head kojujõudmist.

Tallinna jõuab Jakob Prei pühapäeva varahommikul, siis kui enamik inimesi magab. Ilusa ilma olid nad ka tellinud ja see täitsa peab paika.

Jakob Preist Meretunnis

21. aprillil, laupäeva varahommikul Kuku raadio saates Meretund andis intervjuu veeteede ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Jaan Lutt, rääkides Jakob Prei tulekust ja sellest, mis laev see on.

Intervjuu on saate lõpupoole, klikka pildil, et saadet järelkuulata. Saates räägitakse ka Eesti Mereakadeemia tulevikust ja Suurupi tuletorni juurde rajatavast muuseum-külamajast. Põnevad teemad needki.  Head kuulamist!

Esimene Youtube-video Jakob Preist

Jakob Prei sõitis 19. aprilli hommikul Bremeni sadamast välja ja üks Weseri jõe ääres jalutaja on laeva videosse püüdnud.

Jakob Prei on Eesti laevastiku kõige uuem laev. Ujuklaeva ehk SWATH-laeva andmed:

Laeva tehnilised andmed:

laeva pikkus:	25 meetrit
laeva laius:	13 meetrit
laeva maksimaalne süvis:	2,7 meetrit
kere materjal:	alumiinium
meeskonna suurus:	4 inimest: kaks tüürimeest, mehaanik, vanemmadrus, lisaks kuni 3 hüdrograafi
kohtade arv laevas:	8 kohta
töövõimekus:	mõõdistamine kuni 3,5 m lainega
mõõdistuskiirus:	8–12 sõlme, külgvaatesonariga kuni 6 sõlme
maksimaalne kiirus:	20 sõlme
sõiduulatus:	1000 miili kiirusega 12 sõlme
jõuseadmed:	2 x MAN D 2842 à 809 kW (diisel)
mõõdistustehnika:	lehviksonar, helikiirusemõõtja, kaks hüdraulilist vintsi, külgvaatesonar, merepõhja profileerija

Laeva ehitati ajavahemikus 2009. a oktoobrist kuni 2012. a aprillini. Projekti rahastati 100 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Meie Maa: Laeva meeskonnas 4 saarlast

20. aprilli Meie Maa kirjutab muuhulgas: 

"/---/ Laeva meeskonna suurus on kaheksa liiget, kummaski vahetuses neli. Teise vahetuse kaptenina hakkab uuel laeval tööle Neeme Suurhans, vanemtüürimehena Hillar Käsk. Esimese vahetuse vanemtüürimees on Mairold Vaik ja vanemmadrus Marko Kesküla, kõik saarlased. 

“Jätkame sisuliselt sama meeskonnaga, kellega töötasime praegusel mõõdistuslaeval Sektori. Hillar Käsk läks laeva ära tooma, mina lähen esmaspäeval Tallinna laeva vastu võtma,” rääkis Neeme Suurhans eile Meie Maale.

Tema on mõõdistuslaeval Sektori töötanud kuus aastat graafikuga kaks nädalat tööl, kaks kodus. “Saaremaalt tööl käies on see parim graafik,” arvas kapten Suurhans. /---/"

Artikkel siin: 20.04.2012

Lisaks veel niipalju, et esimese vahetuse kapten on Indrek Vaik ja vanemmehaanik Vello Klopp. Teise vahetuse vanemmehaanik on Aleksandr Vedesin ja vanemmadrus on Jury Veshchunov. Kogemustega meremehed kõik kaheksa. Mõõdistustööde ajal on pardal ka 2 või 3 hüdrograafi, kelle hulgas on samuti inimesi saartelt.

Kutse ajakirjanikele

Ajakirjanikud on oodatud uue laevaga tutvuma 2. mail 2012. a kell 14.00 Hundipea sadamas toimuvale teenistusse nimetamise tseremooniale. Tulekust ette teatada e-posti aadressil dan.heering@vta.ee või telefonil 620 5529 hiljemalt 25. aprilliks.

Mida uus laev tegema hakkab?

Tegevustüübi järgi on see avamere mõõdistuslaev ehk siis laev hüdrograafiliseks mõõdistamiseks.

Laev hakkab tegema hüdrograafilisi avamere mõõdistustöid, vajaduse korral ka mereuuringuid ja osalema merepäästeoperatsioonidel. Praeguseks on Eesti merealadest standardikohaselt mõõdistatud u 9668 km² ehk 26,7 protsenti.

Mõõdistuslaev Jakob Prei võimaldab täita HELCOMi nõuet mõõdistada Eesti vetes paiknevad rahvusvahelised laevateed ja olulisemate sadamate sissesõiduteed Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardi S-44 kõrgeimate soovituste kohaselt, et tagada Soome lahel ja Läänemere põhjaosas ohutu laevaliiklus.

Laeval asuvad tööle veeteede ameti hüdrograafid. Hüdrograafiaosakond kuulub Veeteede Ameti HNT (hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus) koosseisu. Osakonna esmaseks ülesandeks on Eesti mereala ja laevatatavate sisevete hüdrograafiline mõõdistamine ning väljaspool ametit tehtavate mõõdistustööde kooskõlastamine ja kontroll. Mõõdistustöid tehakse ka süvendustööde kavandamiseks ja kontrolliks. Ameti laevadel kasutatav mõõdistussüsteem võimaldab saada kvaliteetseid ja isegi Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) standardi miinimumnõudeid ületavaid sügavusandmeid.

Kogutud andmeid läheb vaja eelkõige olemasolevate ja kohati aegunud ning ebatäpsete merekaartide parandamiseks ning täiendamiseks. See töö on esmalt vajalik laevasõiduohutuse tagamiseks. Täpseid sügavusandmeid vajavad ka kõikvõimalikud teised merega seotud valdkonnad esmajärjekorras vesiehitus, laevastik, piirivalve, mitmed mereteadused, kalandus jne.

Mereriik peab võimalikult täpselt tundma oma merealasid ja merealade mõõdistus on Läänemere navigatsiooniohutuse üks prioriteetsemaid valdkondi. Sügavusandmestik on aluseks ka igasugusele muule merega seotud tegevusele.

Eesti veealade pindala on ligikaudu 36261 km2. Seni on veeteede ameti produktiivseim aasta olnud 2007. aastal, mil töömaht ulatus ligikaudu 1500km2. Praeguseks on alates 1999 aastast kokku mõõdetud umbes 10800 km2. Suur osa rannikumerest on väga madal (< 1m) kus laevadega tööd teha ei saa. Nende alade korrektne mõõdistamine on mõeldav lennukilt või helikopterilt laserbatümeetriat (LIDAR) kasutades. Nende tööde hind on esialgu meie jaoks liialt kõrge, ka on praeguse LIDAR-i tehnoloogia täpsus ja ruumiline lahutus sügavuste mõõtmiseks kehvavõitu. Nagu eelnevalt mainiti sõltub mitmekiireliste kajaloodidega mõõdistamisel töö jõudlus väga palju meresügavusest ja seepärast läheb madalamate alade mõõdistamiseks tunduvalt rohkem aega kui sügavates vetes.

Arvatavasti piisab majanduslikult olulisemate merealade täielikuks mõõdistamiseks 25...35 aastast. Läänemere Hüdrograafiakomisjonile antud tähtaeg HELCOMi kohustuse täitmise osas on 2018. aasta. Projekti elluviimisel täidetakse kohustus hiljemalt aastal 2015 ning kogu Eesti avameri mõõdistatakse aastaks 2029. Mõõdistusandmed töödeldakse ja kontrollitakse üle, ning viiakse Hüdrograafia infosüsteemi kust kasutajad need omale sobival kujul kätte saavad. Sügavusandmete ning leitud kivide ja vrakkide põhiline kasutaja on veeteede ameti kartograafiaosakond, kus koostatakse navigatsioonikaarte. Andmed kantakse kaartidele ja kaarte kasutavad vetel navigeerijad.

Mõõdistustööd veeteede ameti teiste laevadega toimuvad peale mere ka suurematel järvedel ja jõgedel (Peipsi, Võrtsjärv, Emajõgi, Narva jõgi ja mõned teised).

Loe ka allolevat kommentaari Insenerilt.

Mis on ujuklaev?

Ujuklaev (kaksujuklaev) ehk võõrapärasemalt SWATH-laev on laev, mis oma konstruktsioonilt ehitatud nii, et selle kere kokkupuude veepinnaga on minimaalne. Ei ole see tavalise laeva kere moodi ega ole ka katamaraan (kakskerelaev). 

Ujuklaevaga pea samasuguste meresõiduomadustega katamaraan on vähemalt 2,5 ja ühekereline laev vähemalt 4 korda pikem. Ujuklaeva ekspluatatsioon on tänu sellele ka tükkmaad odavam.

Veeteede Ameti pressiteates seletatakse asja nii:

SWATH'i (inglise keeles Small Waterplane Area Twin Hull) ehk ujuklaeva põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ujukid. Konstruktsiooni eeliseks on võimalikult väike veeliini pindala, mistõttu ei sõltu laev oluliselt lainetusest, lisandub ökonoomsus ja kiirusevõit. Eeliseks on ka väiksemast suurusest ja süvisest tulenev võimalus kasutada seda madalamas vees, nt Väinameres.

Merekeele nõukoda on SWATH-laeva nimetuse eestistamisel ka veebruaris 2009 nõu pidanud.

Loe nõukoja teokirja siit: TEOKIRI NR 42.doc/ teema 2 lk2

"Tegemist on laevaga, mille põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja selle all „toed“, mida kannavad veealused pontoonikujulised ujukid. Konstruktsiooni põhieesmärgiks ja plussiks on see, et nende “tugede” veeliini pindala on võimalikult väike (see sisaldub ka ingliskeelses terminis – small waterplane area) ja seetõttu ei sõltu laev väga lainetusest ning lisandub ökonoomsus ja kiirusevõit."

Kogu maailmas on seda tüüpi konstruktsiooniga laevu vaid paari-kolmekümne ringis. Euroopa suurim SWATH-laevade ehitaja on Abeking & Rasmussen Schiffs- und Yachtwerft Aktiengesellschaft, kus Eesti uus laev ka ehitati. Mõõdistuslaevaks ehitati sellist tüüpi alus esimest korda, st Eesti lipu all on see laev praeguseks ainulaadne maailmas. Patrulllaevaks ehitati sellise konstruktsiooniga laev ka Läti mereväe jaoks, mis valmis eelmisel aastal (vt Mereblog oktoober 2011). Miks on ujuklaevlaev parem tavalaevast, seda vaata siit:

Kes inglise keelt jagavad, selle jaoks on parim seletus WIKIPEDIAs

Laeva ehitati ajavahemikus 2009. a oktoobrist kuni 2012. a aprillini. Projekti rahastati 100 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kes on Jakob Prei?

Kes oli Jakob Prei, millised on tema teened Eesti riigi ja rahva ees, milline oli tema elukäik, miks peaksime teda mäletama kui Eestlast, Kodanikku, Ohvitseri ja Hüdrograafi? Neile küsimustele leiame vastuse üsna nappide arhiivimaterjalide ja väheste, siin-seal ilmunud artiklite põhjal.

Loe lisa MEREVIKIST või artiklist, mis avaldati Veeteede Ameti Teatajas: Jaan Lutt, Kolonel Jakob Prei (1873–1954), LK 13

Veeteede Amet andis Jakob Prei auks tema nime uuele, 2012. aasta alguses valminud mõõdistuslaevale.

Jakob Prei Põhjameres

Ujuklaev Jakob Prei on praeguseks (19.04 pealelõuna) Põhjamerel ja on võtnud kursi Kieli kanali poole. Vaata pildilt!

Vaata lisa marinetrafficust!

Pilt Jakob Preist

Ujuklaev Jakob Prei sai eile Saksamaal ristitud ja täna asus koduteele. 

Jakob Prei käigukatsetustel. Laevatehase pilt.

Ujuklaev, vahel ka terminiga kaksujuklaev või SWATH-laev on täiesti uut tüüpi laev, mida Eestis ei ole veel nähtud.

Loe lisa: VA pressiteade aprillis 2012, VA pressiteade oktoobris 2009