Mis on ujuklaev?

Ujuklaev (kaksujuklaev) ehk võõrapärasemalt SWATH-laev on laev, mis oma konstruktsioonilt ehitatud nii, et selle kere kokkupuude veepinnaga on minimaalne. Ei ole see tavalise laeva kere moodi ega ole ka katamaraan (kakskerelaev). 

Ujuklaevaga pea samasuguste meresõiduomadustega katamaraan on vähemalt 2,5 ja ühekereline laev vähemalt 4 korda pikem. Ujuklaeva ekspluatatsioon on tänu sellele ka tükkmaad odavam.

Veeteede Ameti pressiteates seletatakse asja nii:

SWATH'i (inglise keeles Small Waterplane Area Twin Hull) ehk ujuklaeva põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ujukid. Konstruktsiooni eeliseks on võimalikult väike veeliini pindala, mistõttu ei sõltu laev oluliselt lainetusest, lisandub ökonoomsus ja kiirusevõit. Eeliseks on ka väiksemast suurusest ja süvisest tulenev võimalus kasutada seda madalamas vees, nt Väinameres.

Merekeele nõukoda on SWATH-laeva nimetuse eestistamisel ka veebruaris 2009 nõu pidanud.

Loe nõukoja teokirja siit: TEOKIRI NR 42.doc/ teema 2 lk2

"Tegemist on laevaga, mille põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja selle all „toed“, mida kannavad veealused pontoonikujulised ujukid. Konstruktsiooni põhieesmärgiks ja plussiks on see, et nende “tugede” veeliini pindala on võimalikult väike (see sisaldub ka ingliskeelses terminis – small waterplane area) ja seetõttu ei sõltu laev väga lainetusest ning lisandub ökonoomsus ja kiirusevõit."

Kogu maailmas on seda tüüpi konstruktsiooniga laevu vaid paari-kolmekümne ringis. Euroopa suurim SWATH-laevade ehitaja on Abeking & Rasmussen Schiffs- und Yachtwerft Aktiengesellschaft, kus Eesti uus laev ka ehitati. Mõõdistuslaevaks ehitati sellist tüüpi alus esimest korda, st Eesti lipu all on see laev praeguseks ainulaadne maailmas. Patrulllaevaks ehitati sellise konstruktsiooniga laev ka Läti mereväe jaoks, mis valmis eelmisel aastal (vt Mereblog oktoober 2011). Miks on ujuklaevlaev parem tavalaevast, seda vaata siit:

Kes inglise keelt jagavad, selle jaoks on parim seletus WIKIPEDIAs

Laeva ehitati ajavahemikus 2009. a oktoobrist kuni 2012. a aprillini. Projekti rahastati 100 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.