Thursday, April 19, 2012

Mida uus laev tegema hakkab?

Tegevustüübi järgi on see avamere mõõdistuslaev ehk siis laev hüdrograafiliseks mõõdistamiseks.


Laev hakkab tegema hüdrograafilisi avamere mõõdistustöid, vajaduse korral ka mereuuringuid ja osalema merepäästeoperatsioonidel. Praeguseks on Eesti merealadest standardikohaselt mõõdistatud u 9668 km² ehk 26,7 protsenti.



Mõõdistuslaev Jakob Prei võimaldab täita HELCOMi nõuet mõõdistada Eesti vetes paiknevad rahvusvahelised laevateed ja olulisemate sadamate sissesõiduteed Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardi S-44 kõrgeimate soovituste kohaselt, et tagada Soome lahel ja Läänemere põhjaosas ohutu laevaliiklus.

Laeval asuvad tööle veeteede ameti hüdrograafid. Hüdrograafiaosakond kuulub Veeteede Ameti HNT (hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus) koosseisu. Osakonna esmaseks ülesandeks on Eesti mereala ja laevatatavate sisevete hüdrograafiline mõõdistamine ning väljaspool ametit tehtavate mõõdistustööde kooskõlastamine ja kontroll. Mõõdistustöid tehakse ka süvendustööde kavandamiseks ja kontrolliks. Ameti laevadel kasutatav mõõdistussüsteem võimaldab saada kvaliteetseid ja isegi Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) standardi miinimumnõudeid ületavaid sügavusandmeid.

Kogutud andmeid läheb vaja eelkõige olemasolevate ja kohati aegunud ning ebatäpsete merekaartide parandamiseks ning täiendamiseks. See töö on esmalt vajalik laevasõiduohutuse tagamiseks. Täpseid sügavusandmeid vajavad ka kõikvõimalikud teised merega seotud valdkonnad esmajärjekorras vesiehitus, laevastik, piirivalve, mitmed mereteadused, kalandus jne.



Mereriik peab võimalikult täpselt tundma oma merealasid ja merealade mõõdistus on Läänemere navigatsiooniohutuse üks prioriteetsemaid valdkondi. Sügavusandmestik on aluseks ka igasugusele muule merega seotud tegevusele.

Eesti veealade pindala on ligikaudu 36261 km2. Seni on veeteede ameti produktiivseim aasta olnud 2007. aastal, mil töömaht ulatus ligikaudu 1500km2. Praeguseks on alates 1999 aastast kokku mõõdetud umbes 10800 km2. Suur osa rannikumerest on väga madal (< 1m) kus laevadega tööd teha ei saa. Nende alade korrektne mõõdistamine on mõeldav lennukilt või helikopterilt laserbatümeetriat (LIDAR) kasutades. Nende tööde hind on esialgu meie jaoks liialt kõrge, ka on praeguse LIDAR-i tehnoloogia täpsus ja ruumiline lahutus sügavuste mõõtmiseks kehvavõitu. Nagu eelnevalt mainiti sõltub mitmekiireliste kajaloodidega mõõdistamisel töö jõudlus väga palju meresügavusest ja seepärast läheb madalamate alade mõõdistamiseks tunduvalt rohkem aega kui sügavates vetes.

Arvatavasti piisab majanduslikult olulisemate merealade täielikuks mõõdistamiseks 25...35 aastast. Läänemere Hüdrograafiakomisjonile antud tähtaeg HELCOMi kohustuse täitmise osas on 2018. aasta. Projekti elluviimisel täidetakse kohustus hiljemalt aastal 2015 ning kogu Eesti avameri mõõdistatakse aastaks 2029. Mõõdistusandmed töödeldakse ja kontrollitakse üle, ning viiakse Hüdrograafia infosüsteemi kust kasutajad need omale sobival kujul kätte saavad. Sügavusandmete ning leitud kivide ja vrakkide põhiline kasutaja on veeteede ameti kartograafiaosakond, kus koostatakse navigatsioonikaarte. Andmed kantakse kaartidele ja kaarte kasutavad vetel navigeerijad.

Mõõdistustööd veeteede ameti teiste laevadega toimuvad peale mere ka suurematel järvedel ja jõgedel (Peipsi, Võrtsjärv, Emajõgi, Narva jõgi ja mõned teised).

Loe ka allolevat kommentaari Insenerilt.

2 comments:

  1. Esiteks komplimendid selle blogi tegija(te)le!
    Kirjutatu kohta paar kommentaari:
    1. "...kasutatav mõõdistussüsteem võimaldab saada kvaliteetseid ja isegi Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) standardi maksimumnõudeid ületavaid sügavusandmeid."
    Kommentaar: IHO kehtestab miinimum- mitte maksimumstandardid, mille aluseks on merealade klassifikatsioon. See tähendab, et miinimumina tuleb täita IHO kehtestatud nõuded, kui ressurssi üle jääb, siis võib ka paremini. Praktilises elus sel suurt mõtet pole muidugi.
    Mis puutub andmete kvaliteeti, siis kõik merealad käivad mingi klassifikatsiooni alla (aluseks sügavus ja kasutusotstarve) ning vastavalt sellele on kehtestatud ka miinimumnõuded (asukohamäärangu plaaniline ja kõrguslik täpsus). Sõnaga, standardivälist ja mittekvaliteetset mõõdistust ei tehtagi. Oluline on siinkohal inimfaktor ehk mõõdistaja oskused tagada kvaliteetsete seadmetega kvaliteetne tulemus, sest kehvades ilmastikuoludes või vale helikiiruseprofiili kasutades pole paraku kvaliteeti loota ka parimatelt sonaritelt (milline antud laeval kahtlemata on).
    2. "Laserbatümeetria hind on esialgu meie jaoks liialt kõrge, ka on praeguse LIDAR-i tehnoloogia täpsus ja ruumiline lahutus sügavuste mõõtmiseks kehvavõitu."
    Kommentaar: Esiti peab paika, et selle meetodi hind on tõesti selline, mida ei ole võimelised kandma Eestist ka palju rikkamad riigid (nagu näiteks Rootsi, milline katkestas selle meetodi kasutamise just kallidust silmas pidades). Suurima osa meetodi maksumusest moodustab lennuaparaadi ekspluatatsioon.
    Mis puutub LIDAR-i lahutusvõimesse, siis peab täpsustama, et Eesti vetes ei sobi selle meetodi kasutamine kuigi hästi. Miks? LIDAR-i andmete kvaliteet sõltub paljudest asjaoludest: asukohamääramistäpsus, mõõdistusaparatuuri asendimäärangu täpsus lennuaparaadil, lainetus, vee sügavus, veetaimede rohkus, ka päikesehelk merepinnal. Olulisim on aga vee läbipaistvus ehk Secchi sügavus. LIDAR-tehnoloogia on võimeline toimima küll vees, mille sügavus kuni kolmekordne Secchi sügavus, kuid Eesti veed on nagu nad on. Katsemõõtmisi LIDAR-ga on Eestis muide ka tehtud. Samas kasutatakses seda tehnoloogiat laialdaselt Austraalia rannikuvete mõõdistamisel, kus hea läbipaistvus ja tohutud merealad, mis madalad ning konventsionaalsete meetodite kasutamine mõeldamatu.
    Siiski kasutatakse lasereid (mis on viimastel aastatel teinud läbi tubli arengu)edukalt teatud tingimustes koos sonariga: jõgede, kanalite, sadamapasseinide jne mõõdistamisel on laevale paigaldatud ka laser, milline skannib lähedalasuvad maismaaobjektid. Kuna tänapäevased sonarid on teatud oludes võimelised mõõdistama ka horisontaalsuunas, siis ong võimalik saada katkematu batümeetrilis-topograafiline mudel.
    Jakob Preile ja tema meeskonnale head kodusadamasse jõudmist!

    ReplyDelete
  2. Tänud hea sõna ja täienduste eest! Viisin parandused sisse ja ootame ka edaspidi tekste, mis aitavad me maailma paremini mõista. Tervitused ülesõidumeeskonnale edastan!

    ReplyDelete